Ajalugu

2017

 

Kõik sai alguse tegelikult terassist. Aastakese uues kodus elamise järel sai selgeks ,et väike terassike vajaks värskendust. Kallis kaasa asus asja kallale ja tulemuseks oli võimsate tugipostidega  poole hoovini laiutav lavalaadne ehitis. Kuna akustika on selles maja küljes ka eriti hea ( see fakt sai selgeks lapsi sööma kutsudes-üldse ei pea häälepaelu pingutama), siis tegime nalja, et nüüd  võiks  siia laulukoori peale kutsuda. Igasuguste mõtetega tuleb aga ettevaatlik olla, kipuvad täituma.

Teine peatükk algab sellest hetkest, kui eelmisel aastal, 7 aastat peale terassi valmimist kaminasse tulehakatust otsisin. Pihku jäi  Võru linnaleht ( eriti kasulik leht, kel ahiküte on) ja silm sattus Võru pärimustantsu festivali meeskonna üleskutsele koostöös nendega korraldada kodukontsert. Ilmselt  särava kevadise päikselise ilma mõju, et minu otsus oli korraga valmis. Tuleb osa võtta! Üksi poleks julgenud, aga kui kogenud inimesed on seljataga, on teine asi. Pere võttis uudise vastu nii,  nagu oleksin teatanud, et kavatsen poodi minna. Iseenesestmõistetavalt. Ajapikku selgus  ka ettevõtmise praktiline külg. Mõned aastad tagasi vormis kaasa kopaga  peaaegu , et sohuvajumise äärel olles soisest võpsikust täitsa normaalse muruplatsi, mida mööda rahvas pääseb nüüd lava/ terassi juurde. Aga üht-teist jäi tookord veel ripakile. No nüüd said need asjad ka tehtud. Kiiresti. Mitte, et hoovis veel midagi teha poleks . Selleks kulub veel mitu head kodukontserti, et kõik saaks lõpuks nii nagu vaja.:))

Esimeseks „ pääsukeseks” sai Öösorr. Üldsusesele küll vähetuntud kollektiiv, aga siiski kontserdil leidus inimesi, kes kõiki laule peast teadsid. Muidu koledate ilmadega suves leidus just õigel ajal  üks kuiv ja soe nädalavahetus . Rahvast kogunes üle ootuste palju, muusika oli just see õige. Väga positiivne kogemus! Minu jaoks võttis selle emotsiooni osavalt kokku töökaaslase kahekümnendates tütar, kes oli nõustunud emaga kaasa tulema alles pikema moosimise järel. Tema öeldud sõnad hiljem oma emale on piisavaks põhjuseks uuesti üritus ettevõtta: „Muusika oli mõnus, aga eriti üllatas  soe ja hubane õhkkond.”

Idee selle aasta esinejate suhtes sain emalt, kes käis Kristiinat ja Silverit kuulamas ERMis ja ei olnud kiidusõnadega kitsi ( tema puhul harva esinev nähtus). Nemad juba on sellised, kes igale põlvkonnale „ peale lähevad”ja nende kooslus tagab juba ise hubase meeleolu.

Ja kodust lapstööjõudu ära kasutades valmis see kodulehekülg.

2018

On suur rõõm võõrustada meie kodu terassil ehk laval  paari nii elus kui ka loomingus- Kristiina Ehinit ja Silver Seppa. Kristiina on olnud pildil juba neiueast saati oma luuleloominguga, kuid pärast “Aasta ema” laulu pole vist kedagi Eestimaal, kes teda ei teaks. Selles laulus saab kokku huvitav kombinatsioon-Kristiina ingellik malbus ja riukkalikud sõnad. Silver on muusik, kes suudab  kauneid helisid välja meelitada  pealtnäha muusikaks mittesobivatest vidinatest.  Minule jäi ta meelde Tätte esimesest suurest kontserdist.  Löökriistade taga oli üks väga energiline noormees, see oligi Silver. Hiljuti nad olid tuuril uue plaadi ja luulekoguga  «Rohtumised» ja «Kohtumised» Nende sünergiat laval jään huviga ootama.

Veidi järelkaja.

Imearmas kontsert oli. Ilm vedas veidi alt. Umbes 2 tundi enne algust näitas loodus, milleks ta võimeline on. Hirmutas ilmselt nii mõnegi ära. Sadakond vaprat tuli siiski ja nad ei pidanud pettuma-tuul vaibus juba enne kontserti ja lõpuks asendusid ka vihmpilved õhtupäikesega. Tõsi, mitte ilma kõrvalise abita. Nimelt Silver laulis ühe loitsulaulu, mis pidi ilma heas suunas mõjutama ja mõjutaski. Huvitavad muljed olid, mida hiljem kuulda õnnestus. Näib, et inimesed jagunesid kahte lehte: ühed kiitsid Kristiina luulet ja siiraid vahelausumisi,  teised imetlesid Silveri  musitseerimist. Kuid kõik olid seda meelt ,et rohkem duette võinuks olla. Ühesõnaga said nii muusika- kui luuleaustajad vaimutoitu, aga kummagi isu ei saanud täis. Hea põhjus veel mõnele nende konterdile minna. Mina sattusin nädalake hiljem  Naised köögis konterdile. Hoopis teine, aga ikkagi tegid ilma väga tabavad laulusõnad. Mõlgutan siin mõtteid, et kas võiks ka neid oma kodu “lavalaudadele” kutsuda.

2019

Proloog

Käisin Tõuni konterdil kevadel. Tal oli Paul Neitsov ka kaasas. Laulis ja laulude vahele rääkis palju rohkem Tõun, aga minu jaoks hakkas poole konterdi pealt hoopis Neitsov domineerima.  Hakkasin ootama tema laulukorda, sest hääl on tal ikka väga mõnus. Tõuniga koos esitatud instrumentaalmuusikaduetid  olid võrratud.  Kui nad koos plaadi välja annaksid just instrumentaaliga, ostaksin kindlasti. Usun, et paljud teised ka.  Selline hingerahumuusika. Peale kontserti julgesin neile välja käiä kodukontserdi idee. Ja mõne päeva pärast Tartu Konterdist helistatigi, pakuti välja  Neitsovi kõrvale duetti laulma Brigita Murutari. Mulle väga meeldis seegi variant. Nagu mu eelmise aasta esinejadki, jälle kaasad ka päris elus . Või siis eks-kaasad. Informatsiooni nende koosluse eri vormide kohta tuleb pea iga päev, raske järge pidada. Kaval reklaamitrikk:)). 

Siis seekord teen koostööd Tartu Kontserdiga, aga minu suureks rõõmuks nõustus ka pärismustantsufestivali tiim sõbramehe poolest oma kavadesse minu ürituse  sisse panema.

Kallis lehekülje külastaja, kes sa viitsisid selle siin läbi lugeda, kohtumiseni kontserdil! Kindlasit tuleb huvitav!