Algus

 

Kõik sai alguse tegelikult terassist. Aastakese uues kodus elamise järel sai selgeks ,et väike terassike vajaks värskendust. Kallis kaasa asus asja kallale ja tulemuseks oli võimsate tugipostidega  poole hoovini laiutav lavalaadne ehitis. Kuna akustika on selles maja küljes ka eriti hea ( see fakt sai selgeks lapsi sööma kutsudes-üldse ei pea häälepaelu pingutama), siis tegime nalja, et nüüd  võiks  siia laulukoori peale kutsuda. Igasuguste mõtetega tuleb aga ettevaatlik olla, kipuvad täituma.

Teine peatükk algab sellest hetkest, kui eelmisel aastal, 7 aastat peale terassi valmimist kaminasse tulehakatust otsisin. Pihku jäi  Võru linnaleht ( eriti kasulik leht, kel ahiküte on) ja silm sattus Võru pärimustantsu festivali meeskonna üleskutsele koostöös nendega korraldada kodukontsert. Ilmselt  särava kevadise päikselise ilma mõju, et minu otsus oli korraga valmis. Tuleb osa võtta! Üksi poleks julgenud, aga kui kogenud inimesed on seljataga, on teine asi. Pere võttis uudise vastu nii,  nagu oleksin teatanud, et kavatsen poodi minna. Iseenesestmõistetavalt. Ajapikku selgus  ka ettevõtmise praktiline külg. Mõned aastad tagasi vormis kaasa kopaga  peaaegu , et sohuvajumise äärel olles soisest võpsikust täitsa normaalse muruplatsi, mida mööda rahvas pääseb nüüd lava/ terassi juurde. Aga üht-teist jäi tookord veel ripakile. No nüüd said need asjad ka tehtud. Kiiresti. Mitte, et hoovis veel midagi teha poleks . Selleks kulub veel mitu head kodukontserti, et kõik saaks lõpuks nii nagu vaja.:))

Esimeseks „ pääsukeseks” sai Öösorr. Üldsusesele küll vähetuntud kollektiiv, aga siiski kontserdil leidus inimesi, kes kõiki laule peast teadsid. Muidu koledate ilmadega suves leidus just õigel ajal  üks kuiv ja soe nädalavahetus . Rahvast kogunes üle ootuste palju, muusika oli just see õige. Väga positiivne kogemus! Minu jaoks võttis selle emotsiooni osavalt kokku töökaaslase kahekümnendates tütar, kes oli nõustunud emaga kaasa tulema alles pikema moosimise järel. Tema öeldud sõnad hiljem oma emale on piisavaks põhjuseks uuesti üritus ettevõtta: „Muusika oli mõnus, aga eriti üllatas  soe ja hubane õhkkond.”

Idee selle aasta esinejate suhtes sain emalt, kes käis Kristiinat ja Silverit kuulamas ERMis ja ei olnud kiidusõnadega kitsi ( tema puhul harva esinev nähtus). Nemad juba on sellised, kes igale põlvkonnale „ peale lähevad”ja nende kooslus tagab juba ise hubase meeleolu.

Ja kodust lapstööjõudu ära kasutades valmis see kodulehekülg.